Söömishäirete eriarsti vastuvõtt

Üldlevinud on ekslik seisukoht, et söömishäired on elustiili valik. Söömishäired on psühhiaatrilised häired, millel on oluline mõju inimese vaimsele tervisele ja üldisele toimetulekule. Sage on söömishäire esinemine koos teiste psühhiaatriliste häirete ning sümptomitega, nt ärevushäire, meeleoluhäire, isikushäire, enesevigastamine, alkoholi ja teiste ainete tarvitamine. Sagedasemad söömishäired on anorexia nervosa, bulimia nervosa ja liigsöömishäire. 

Anorexia nervosa on söömishäire, mis enamasti avaldub teismeeas. Häiret iseloomustab range toitumise piiramine madala kehakaalu saavutamiseks või säilitamiseks ning hirm kehakaalus juurde võtta vaatamata madalale kehakaalule. Lisaks suurenenud füüsilise aktiivsus (kõndimine, trenni tegemine) eesmärgiga energiat kulutada. Sagedasemad kaebused, mille tõttu spetsialisti poole pöördutakse on: menstruatsioonipeetus, viljatus, keskendumisraskused, väsimus, suurenenud ärrituvus, tujukus, ärevus, kurvameelsus, peavalu. Tegemist on kõrgeima suremusega psüühikahäirega, surma põhjuseks on kas häire kehalised tüsistused või enesetapp. Prognoosi seisukohast on oluline varajane häire ära tundmine ja ravi. Ravi seisukohast on oluline suurendada arusaama häirest, kehaliste tüsistuste hindamine, toitumise ja kehakaalu parandamine, funkstionaalne ning eakohane emotsioonide reguleerimise õppimine.

Bulimia nervosa on söömishäire, mis tüüpiliselt algab hilises teismeeas või varajases täiskasvanueas. Häirele on omane pidev mõtlemine toidust, söömisest ja kehakaalust. Püüd toitumist piirata või „tervislikult toituda“ viib söömistungide tekkele ning liigsöömishoogudele. Liigsöömishoogudega kaasneb süütunne tarbitud toidu kaloraaži pärast ning hirm kehakaalus juurde võtta. Viimane viib käitumiseni, mille eesmärgiks on tarbitud energiast vabanemine (esile kutsutud oksendamine või lahtistite tarvitamine) või selle kulutamisene (trenni tehes) või kompenseerimine (toitumist rangelt piirates, „tervislikult toitudes“, ennast näljutades). Sagedasemad kaebused on ebaregulaarne menstruatsioon, meeleolu vaheldumine, suurenenud ärevus, närvilisus, ärrituvus, unehäired. Häirega võivad kaasneda enesevigastamine ja alkoholi ja teiste ainete kuritarvitamine. Ravi seisukohalt on oluline tegeleda nii kehalise tervise, toitumise kui vaimse tervisega.

Liigsöömishäire avaldub enamasti pärast 30-40 eluaasta vahel. Häiret iseloomustab ülesöömishood, mida regulaarselt ning ekstreemselt ei kompenseerida. Liigsöömisehäire ravi peamiseks eesmärgiks on normaalse toitumise taastamine ning parem emotsioonide reguleerimine. Range dieet võib omakorda viia kompensatoorsetele liigsöömishoogudele.